Tallinn 1957). Juhendi üheksandas osas reguleeriti perekonna- ja eesnime muutmist, kuid varasemaga võrreldes see muudatusi kaasa ei toonud. Juhendile olid lisatud nimemuutmise aktide ja tunnistuste näidised. Samas oli sätestatud lapsele perekonnanime panek perekonnaõiguslikust aspektist (juhendi punktid 31, 32, 33 ja 37). Lühidalt: abielulaps ja sellega võrdsustatu sai vanemate ühise perekonnanime või selle puudumisel vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanime, vallaslapsele kandus ema perekonnanimi, leidlapsele andsid nime eestkostjad või hooldajad. Juhendi punktis 93 on käsitletud perekonnanime abiellumisel: abiellujad võisid võtta ühiseks perekonnanimeks kas mehe või naise perekonnanime või jääda abielueelsete perekonnanimede juurde. Punktide 107 ja 108 alusel jäeti abielu lahutanud vanemate lastele see perekonnanimi, mis neil oli sünni registreerimisel, kui aga laste perekonnanime sooviti pärast vanemate abielu
Tuulekotiga vanaisa juurde tagasi jõudes avastasid noored, et saarele oli jõudnud Hiie isa Tambet, kelle luid vanaisa parajasti katlas keetis. Leemet ja Hiie naasesid koju, kus neile korraldati pulmad. Paraku jäi nende õnn üürikeseks, kuna Hiie hukkus ühe näljase hundi hambus, kes oli nende kodus olevast ,,hundifarmist" nüüdseks lahti lastud. Leemet oli täiesti murtud. Kuna mingi osa temast suri koos Hiiega, ei hakanud ta vastu, kui Magdaleena kutsus teda külla elama ning enda vallaslapsele isaks olema. Mõne aja pärast kolis Leemet metsa tagasi. Soovides Intsule Magdaleena poega Toomast näidata, leitakse majast aga ema enda lapsega, kõri läbi lõigatud. See oli Ülgase kätetöö. Leemet tappis Ülgase, aga külaelanikud arvasid, et just tema on Magdaleena ja Toomase surmas süüdi ning tulid teda metsa otsima. Õnnekombel pääses Leemet tuleriidalt. Ometigi ei olnud asi sellega lõppenud, kuna sattuti kokku raudmeestega, kes tapsid ka Leemeti vanaisa
annaabi.ee 
