1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu "Hääl varjust". Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused. Ballaad "Lapse hukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud, põhjused-sotsiaalne hukkamõist. Vallasema tunneb pärast suurt süütunnet,uputab ka enda meelte segaduses. Eesmärk oli näidata, et vallasemasid ei tohiks jätta üksikuna,välja tõugata, hukka mõista, ballaadikogu "Õnne varjutus". Luulekogu "Mureliku suuga"-muretseb kodumaa,selle saatuse pärast,tunneb kaasa küüditatutele. Under kirjutas oma hilisemas luules masendusest, ängistusest,kirjutas ka elurõõmsaid luuletusi.
eduks võimalusi) ja teisele, kes end hüljatuna tunnevad. Põhiliselt kujutab suurlinna ja aguleid. Under on tähtis ka kui Eesti ballaadimeister. Ta sai ballaadideks ainestikku rahvaluulest (muistendid), Piiblist ja oma fantaasiast. Kujutab ballaadides väga hästi peategelase hingeelu ja mõtteid. Põhiteema on õnnetu armastus ja selle mõju inimese elule. Kujutab õnne otsinguid, millele saavad takistuseks inimeste eksimused või iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil toimus küüditamine), milles ta tunneb kaasa kodumaale karmi saatuse tõttu ja meenutab küüditamist. Ka Rootsis ilmusid temalt eestikeelsed luulekogud. August Gailit
annaabi.ee 
