muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jannsen asutas ajalehe ,,Perno Postimees" (1857), asutas Tartus ajalehe ,,Eesti Postimees". Tänu temale sai alguse püsivalt ilmuv ajakirjandus eestis. Jannsen proovis eesti elu edendada rahumeelselt
tükeldautuse. d) Mõisapõldudel asusid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad- muretseti paremaid põllumasinad. Uued seadmed said viina köögid ja meierid. Asuti tegelema maaparanduse, tõu ja sordiaretuse, põldude vaetamise jne. e) 1865keelati mõisnike kodukariõigus f) 1868 tuli lõpetada täielik talumaade retimine teotöö eest- mindi täiesti üle raharendile g) 1866vabanes talurahvas tänu vallaseadusele täielikult mõinsiku alt ja sai asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui majanduselus. Talude pärisekostimine (algas u 1850-ndatel) Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Suurimaks tuluallikaks oli Põhja-Eesti talurahvale kartulikasvatus Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tuvustama. Laevaehitus ja meresõit
annaabi.ee 
