ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamsti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. Idaranniku paikkond (96 km²) on lõunaosas kuni Nooni neemeni üsna sarnane samal laiusel oleva lääneranniku soise maastikuga, sest mõlemale avaldab mõju lõunasse kalduv järv. Mõlemapoolset randa ääristab roostike ja kõrkjastike vöönd. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 5 Foto 2
männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamasti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. 2. Idaranniku paikkond (96 km²) on eelmisest veidi mitmekesisema maastikuga ala. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 3