nimed. Asutustihedus tingib nimetiheduse kasvu. Vaadates Eesti põhikaarti: Kagu-Eesti nimerikas, Kesk-Eesti hõredalt nimedega kaetud. USA andmebaasis, mis hõlmab kogu maailma, seal on 6 mln nime. Nimi väljendab inimese huvi objekti vastu. nimi kaob, kui objekt ise kaob või kaob huvi selle vastu. dominantnimed ja orientiirnimed. Varem oli dominantnimedeks mõisanimed. Dominantnimedel mõju asutuspildi kujunemisele. Nt küla võis oma algse nime kaotada mõisa nime tõttu. Kui muutusid vallanimed oluliseks, siis vallamajade juurde tekkisid uued asulad. Kõige suuremad majandid mõjutasid inimeste teadvust majandinimed tähistasid asulaid. Orientiirnimed orienteerumiseks maastikul. Tihti erinevatel inimestel erinevad nimed. Meresõitjad orientiiriks rannaobjektid, neemed. Teel liikujad nt kõrtsinimed, sillanimed. Tänapäeval liiklussõlmed. Nimepesa. Märkame seda, et sageli nimed moodustavad kobara. Nt Kellamägi, Kellamäe jõgi, Kellamäealune jms. Need
seni oli seda toimetatud põhiliselt Vene-aegsete seaduste põhjal (näiteks muutis 1928. a siseminister mõned Vilo valla külanimed ,,Üldise talurahva juhtimise seaduse" § 243 alusel). Seaduse täitmiseks moodustati siseministeeriumi juurde Kohanimede Nõukogu, kes hakkas nimede muutmise ettepanekuid läbi vaatama. Esimene käsitletav nimede ring hõlmas vallanimesid. 1938. a vallareformiga vähendati valdade arvu ja õgvendati nende piire. Ka vallanimed läbisid terase kontrolli. Muudeti nii need nimed, mis olid võõrapärased (Petserimaal Irboska > Linnuse, Kulje > Kalda, Laura > Lõuna, Võrumaal Aleksandri > Laheda, Narvataguses Skarjatina > Raja), kui ka need eestiilmelised nimed, millel oli võõras algupära (Järvamaal Esna > Kareda, Valgamaal Taagepera /*Stackelberg/ > Vaoküla, Virumaal Iisaku > Tärivere, Porkuni > Assamalla). Viimastest üksnes Iisaku (Tärivere) valla rahval õnnestus 1940. a algupoolel
annaabi.ee 
