Erutus võib närvikeskustes summeeruda. See võib olla: · Ajaline summatsioon ühekordne alalävine ärritaja erutust esile ei kutsu, erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korrratakse suurema sagedusega. Rakumembranidel tekivad hüpopolariseerivad potentsiaalid, mis summeeruvad ja saavutavad lõpuks kriitilise depolarisatsiooni läve. · Ruumiline summatsioon samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallangab erutuse. Ühe piirkonna sensorite ärritamine alalävise ärritajaga erutuse teket ei põhjusta. Erutuse levikus avaldub: · Divergents ühe närviraku aksoni kaugu sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes · Konvergents erutus koondub suuremalt arvult närvirakkudelt väiksemale arvule. Rütmi transformatsioon keskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside arv ei ole üks ja sama. Sagedus võib nii suureneda kui ka väheneda.
Erutus võib närvikeskustes summeeruda. See võib olla: Ajaline summatsioon – ühekordne alalävine ärritaja erutust esile ei kutsu, erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korrratakse suurema sagedusega. Rakumembranidel tekivad hüpopolariseerivad potentsiaalid, mis summeeruvad ja saavutavad lõpuks kriitilise depolarisatsiooni läve. Ruumiline summatsioon – samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallangab erutuse. Ühe piirkonna sensorite ärritamine alalävise ärritajaga erutuse teket ei põhjusta. Erutuse levikus avaldub: Divergents – ühe närviraku aksoni kaugu sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes Konvergents – erutus koondub suuremalt arvult närvirakkudelt väiksemale arvule. Rütmi transformatsioon – keskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside arv ei ole üks ja sama. Sagedus võib nii suureneda kui ka väheneda.
annaabi.ee 
