A – Pr, SB, Venemaa – keegi ei soovinud Saksamaa tugevnemist ning olid Saksamaa vastased. K – A.- U., Saksamaa, Itaalia – sooviti kas kaitset kellegi eest või taheti kedagi purustada või vallutuada. 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. Sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? Ka väike konflikt riikide vahel vallandanuks suure sõja 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. Vene-Jaapani sõda, I Maroko kriis, Bosnia kriis, II Maroko kriis, Itaalia-Türgi sõda, I Balkani sõda, II Balkani sõda. 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? Kiire majanduslik areng (Tlnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel), suur rahvuslike ideede levik. 9. Millised 2 rahvusliku liikumise suunda kujunesid Eestis välja 20
Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Ühendriigid toetasid varasemast enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida- Euroopas, eriti Poolas. Reagan lootis, et NSV Liidul pole erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk-ja Ida- Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandanuks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemise Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesan deks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmi-ne") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike
tuhandel inimesel treppide kaudu põgeneda. Kui torn enam kui kolmveerand tundi pärast rünnakut kokku variseb, kulgeb terashiiglase agoonia ainuüksi vertikaalselt. Hoone vajub iseendasee, ülemine korrus surub allpool oleva kokku. Kui palju ohvreid oleks olnud siis, kui 110 korruse kõrgune torn vajunuks külili ja tõmmanuks selle maailma vahest kõige tihedamalt täisehitatud piirkonnas kaasa ka teisi hooneid või vallandanuks koguni doominoefekti? Tolmus ja suitsu pilv sööstab läbi Manhattani tänavakuristike. Inimesed, kes töötasid torni läheduses, enamjaolt politseinikud ja tuletõrjujad, muljutakse surnuks, teised lämbuvad õhus, mis on niivõrd täis tahkeid osakesi, et seda ei saa enam hingata. Kell 10. 28 jaba sama saatust ka põhjatorn. Hoone variseb
annaabi.ee 
