· Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Tallinna alla.' · 1809-blokeerisid inglased rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku. · 1812-Napoleoni väed Kuramaale.
Linnu valitsesid sakslased läksid üle teisele keelele. 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu kohalt lahkuma. Valdade arv langes 1000-lt 400-le. Vald vabanes lõplikult mõisa alluvusest. Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omaga. Võidule pääses kodanike formaalõigusliku võrduse põhimõte, kohtute juurde loodi kinnistusjaoskonnad. Kohtupidamine viidi üle vene keeled, v.a vallakohtutes. 1892.a kehtestati uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt hääleõiguslike linnakodanike hulka. Soodustati õigeusu levikut. Vürst Sahhovskoi eestvõttel rajati Virumaale Kuremäe nunnaklooster. Eriti silmatorkav oli Aleksander Nevski katerdraali püstitamine Toompeale. Tartu kuulutati põliseks vene linnaks ja nim ümber Jurjeviks, ülikool Jurjevi keiserlikuks ülikooliks, mis viidi üle ka vene keelde. Rahvusliku liikumise allakäik
sajandi viimastel aastatel on vakuraamatutega tõsisemalt tegeletud. Talupoegade kasuks. Deklareeritakse talupoegade õigust vallasvarale, piiratakse ihunuhtlust ja talupoegade müüki. Ka talu pärandamise õigus. Hakatakse õigusi publitseerima, üsna mahukad eraõigused, mille järgi elati. Mõni mõis astub ühe sammu veel edasi, mis saavad edaspidi keskse tähtsuse. Mõned mõisad seavad sisse vallakohtud. Institutsioon, milles talupojad said oma elu korraldamises kaasa rääkida. Vallakohtutes nutikamad talupojad. Tegevust kontrollib mõis. Vallakohtute puhul on oluline, et talupoeg õpib norme, paragrahve tundma. Praktilise asjaajamise oskuse suurenemine talupoegadel. Mõnes mõttes sepitsetakse samm-sammult ka tulevast Eesti Vabariiki. Mõisad, aadel, Eestimaal on valmis reformideks. 19. sajandi alguse juurde kuulub Peterburi võimuvahetus. Aleksander I puhul satub paljuski löögi alla Eestimaa. Liivimaal leiti, et positiivsed määrused olid olemas,
annaabi.ee 
