moodustamisega. Eestimaal vastutas kogukonna omavalitsuse kohustuse täitmise eest kogukonnavanem(vallavanem või külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid. * 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale
Talupoegade õigusliku olukorra muutumine. ● Ühine passikorralduse seadus 1863. a - talupojad, kes olid 21+, kelle seaduslikud koustused olid täidetud ja, kelle lähidsugulaste ülalpidamine oli kindlustatud, võisid taodelda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi, et minna impeeriumi ükskõik kuhu paika või linna elama. Soodustas väljarännet Venemaale. ● Vallareform - 1866. a - omavalistsuse vabastati mõisniku eestkoste alt ja said vallakohtule kuulununud poltiseilised funktsioonid. ● Muutused talupoja elulaadis seoses jõukuse kasvuga 1870. Aastatel: ○ Hakkasid paremini riietuma (pastelde asemel saapad, ülikonnad) ○ Hakati kasutama uhkemaid asju (küünla asemel petrooleum lamp ○ Suurem tähelepanu põllumajanduse intensiivistamisel Majanduse areng. ● Laevandus arenes (akptenite koolitamine,merekoolid, 60. aastatel eestlaste laev Ameerikas)
annaabi.ee 
