(õpik) Tegutsemist ei ka toetanud Õpetatud Eesti Selts, kuna nende arvates oli eestlastele parim tulevik kiire saksastumine. (S.Õispuu 1992) 3.1.2.Suurpalvekiri Suurpalvekiri, mis oli keisrile lähetatud 9. nomvembril 1864.aastal. Seda loetakse rahvusliiku liikumise esimeseks programmdokumendiks Selles dokumendis nõuti lisaks majanduslikele nõudmistele ka teoorjuse kaotamist, mõõduka maarendi ja maaostuhindade kehtestamist. Taheti vabastada Eesti vallakogukonda baltisaksa mõisnike võimu alt ning nõuti, et kohtusse valitaks ka talurahva esindajaid. Taotleti seaduste ja korralduste avaldamist eesti keeles. 1866. aastal vabaneski vallakogukond mõisnike eestkoste alt. Vallavolikogu sai luba valida vallavanem ja selle asetäitja 3 aastaks. Pooled volikogu kohad pidid kuuluma taluperemeestele, pooled sulastele ja ülejäänud maatameeste esindajatele. (M.Grahv 1993) 3.1.3. "Vanemuine", "Estonia" ning esimene laulupidu
aastatel 1819 talurahvaseaduse alusel, Eestimaal seadus seda ei käsitlenud, toimus 1830.aastate alguses. Pastor ja asjassepuutuva isiku koosmõjul nimi paika pandi. Vald Varasemalt vald tähendas mõisapiirkonna talupoegadega asutatud osa, madalama taseme haldusüksus oli mõis. Pärisorjuse kaotamise järel valla tähendus muutus ja vald muutus seisuslikuks territoriaalseks haldusüksuseks. Madalama taseme haldusüksuseks sai talurahva kogukond, ehk vald. Iga talupoeg pidi kuuluma vallakogukonda, talupoeg ei saanud elada väljaspool valda. Kõrgeim organ valla üldkoosolek, Eestimaal valla tähtsaimaks ametnikuks talitaja, Liivimaal kollektiivne organ, 2 vöörmundrit. Ametnikud valiti üldkoosolekul. Oluline institutsioon oli vallakohus, Liivimaal asutatud juba varem, Saaremaal vallakohtud asutati 1819.aasta seadusega. Eestimaa kubermangus oli vallakohus varem olemas, aga 1816.aasta seadusega vallakohus senisel kujul kaotati ja selle asemel loodi kogukonnakohtuks
annaabi.ee 
