Tallinna tööliste osaluse ja õhutuseta. Mõisate põletamine ei kulgenud sünkroonselt komiteede ebaseaduslike moodustamisega valdades, mis oli pikaajaline ja rahumeelne protsess. Seega pole rev. komiteede asutamine valdades mingi mõisate ründamist ja terrorit esilekutsuv või soodustav tegur. Mõisnike vara massiline hävitamine ei olnud põhjalikult ette valmistatud ja planeeritud tegevus. Kaitseväe asutamist ja püsside muretsemist vallakassa rahaga, mida ei jõutud enamasti ellu viia, kavandati mitte mõisate, politsei ja sõjaväe ründamise eesmärgil, nagu võim ja mõisnikud hiljem väitsid, vaid enesekaise eesmärgil „mustsaja“ jõukude tagasitõrjumiseks. Enne linnameeste tulekut ei kõneldud kohtadel mõisate põletamisest. Linnameeste salkade saabumine maale tekitas seal täiesti uue ja unikaalse olukorra ja lõi soodsad tingimused destruktiivseks tegevuseks neile talupoegadele, kellel oli selleks kalduvust ja
Vallakohus kohtuorgan talupoegade jaoks, talupojad ise valisid endi seast kohtunikud, järelevalvet teostas 1889. aastast ülemtalurahvakohus. Talupoegade kogukondlikud oraganisatsioonid haldusülesannete täitmiseks ja kohalike küsimuste lahendamiseks. Vallavolikogu koosnes vallavanemast ja volimeestest, kellest pooled valiti peremeeste ja rentnike, pooled maameeste hulgast 3 aastaks. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid puudutavate küsimuste otsustamine vallas, vallakassa ja muu vara ning kogukonna asutustega seotud küsimuste lahendamine, maksude jaotamine ja kogumine, vallaametnike palkade määramine jm. 6. Linnavolikogu ja valitsus 1870. Venemaa linnaseadus 1892. linnaseadus Linnavalitsus koosnes linnapeast ja mitmesugustest komisjonidest. Linna ettevõtted (tapamaja, elektrijaam gaasivabrik). Järelevalvet teostas kuberner. Linnavolikogu koosnes linnavalitsusest ja linnapeast. Neid valisid kõik kinnisvaraomanikud. 7. Väeteenistuskomisjon
annaabi.ee 
