sobivalt pikk ning kiu moodustamine ehk kiu ketramine majanduslikult otstarbekas. Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb. Tuntuim looduslik aine, millest tehiskiude valmistatakse on tselluloos, millest täpsemalt kasutatakse hüdraattsellulooskiudu, tselluloosesterkiudu, puidutselluloosi ja puuvillatselluloosi. Samuti kasutatakse ka valkkiude, loomsete kiududena piimavalke ning taimsete kiudena maisivalku, maapähklivalku ja sojaoavalku. Tehiskiudude suurimad tootjad on Hiina, Jaapan, USA, Saksamaa, India, Kanada, Suurbritannia ja paljud teised, millest esimesed 5 riiki toodavad kogu maailma tehiskiudude toodangust umbes 50 %. Tehiskiud on viskoos, modaal, atsetaat, triatsetaat, lyocell ja vaskamoniaakkiud. . VISKOOS
-COOH - -COO- + H+ Ainult ioonsete sidemete mõjul värvaine eriti tugevasti kiu küljes ei püsi. On veel võimalus veelgu nõrgemate sidemete tekkeks nagu seda on H-sidemete teke.. Selle sidemetüübi teekeks on soodsad võimalused nii tselluloosi kui ka valkude molekulides. Vesiniksidemed on küll nõrgad, aga kui neid on palju, siis võivad nad värvaine molekuli päris kõvasti kinni hoida. Värvimise tingimused. Tsellulooskiude värvitakse aluselises või neutraalses keskkonnas Valkkiude happelises keskkonnas. Värvimise korral on alati kasulik pehme vesi (sisaldab vähe või üldse mitte Ca2+ ja Mg2+ ioone. Kui neid ioone on, siis võivad need anda juba enne värvimist lahustumatuid ühendeid kaltsiumi ja magneesiumi ioonidega ja värvimise efekt jääb kesiseks. Otsevärvained Otsevärvained on vees hästi lahustuvad, enamasti asorühma sisaldavad sulfoonhapetesoolad. Asorühm on -N=N- rühm kahe aromaatse tuuma vahel. Peaaegu kõik asoühendid on värvained
annaabi.ee 
