kerkib üle tuhande kraadi muutub höögumine valgemaks. Leekreaktsioon ehk leegi värvumisreaktsioon, selle reaktsiooni abil saab kindlaks määrata metalli või aine millega on tegemist, kuna erinevad metallid põlevad erineva värvusega. Kuid siiski kõik metallid ei põle erinevate värvustega, aga näiteks: Na muudab leegi kollaseks, K; Rb; Cs lillaks, Li; Sr karmiinpunaseks, Ca tellispunaseks, Ba; Cu; B; Tl roheliseks ja Pb; Sn; Sb; As -valkjassiniseks. Leekreaktsiooni tegemiseks kasutatakse põletit või piirituslampi. Leekreaktsioon on väga tundlik ja leeki ei tohi sattuda ükski muu aine kui katsetatakse. Kõik peab olema väga puhas ja ka aine peab olema lihtaine sest muidu võib reaktsioon kohe rikutud olla. Naatriumi tuvastamiseks on vaja väga vähe naatriumit et leegi värv muutuks, seda kasutas ära kunagi prof. R. Bunsen. Kuna higis on naatriumi siis eritus seda õpikutele
rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul. Plii on lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raskmetall, mis tuhmub kiiresti õhus ja on väga pehme (küünega kriimustatav), jätab paberile halli jälje. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Pliis neeldub ülihästi nii radioaktiivne kiirgus (ka g-komponent) kui ka röntgenkiirgus. Plii on keemiliselt suhteliselt inertne. Kuigi värske metallipind kattub õhus kiiresti oksiidikihiga, on Pb üsna vastupidav O2, H2O ja hapete suhtes. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju CO 2. Hapetega plii reageerib, kui ei teki happes vähelahustuvat soola (Pb asub pingereas vahetult enne vesinikku).
Hästi tuntud on ka elavhõbedabaromeeter või vererõhu mõõtmise seade. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem elektrivoolualaldite ja kvartslampide valmistamiseks. Plii Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Bi, Te, väärismetallid jt. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti
võsastikes. Kevadine seahernes on kuni 60 cm kõrgune kandilise varrega püsik. Lehed enamasti kolme paari 4-8 cm pikkuste sulglehekestega. Erinevalt teistest seahernestest puuduvad kevadisel seahernel köitraod, sest ta tugevad varred seisavad püsti ka ilma toeta. Muutuva värvusega õied on 3-5-kaupa kaenlasisestes kobarates. Noored õied on punakaslillad või roosad, hiljem muutuvad nad lillakassiniseks ja päris vanalt hoopiski valkjassiniseks. Putukad näevad juba kaugelt, missugused õied on noored ja sisaldavad nektarit ning jätavad külastamata vanad, juba tolmeldatud õied. Taim õitseb maist juunini. Seemned valmivad juulis 4 cm pikkustes kauntes, mis kuiva ilma korral prak- sudes avanevad ja seemned laiali paiskavad. Kasutamine: kevadine seahernes on väärtuslik söödataim, tänu juurtel elavatele mügarbakteritele on kogu taim valgurikas. Kevadine seahernes on ka meetaim.
annaabi.ee 
