Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Pinus koraiensis Sieb. & Zucc. korea seedermänd Noored võrsed oliivrohelised, hõredamalt kui siberi seedermännil kaetud roostepruunide (ruskete) karvadega. Okkad 7...15 cm pikad, (läbimõõt 1...1,4 mm), kolmetahulised, kareda- servalised (okastel hambakesi tihedalt, mistõttu okkakimpude hõõrumisel okkad krudisevad tugevasti), väliskülg roheline, siseküljel 5...7-realised valkjassinakad õhulõheribad, mis annavad võrale sinaka värvuse. Okkaid on võrsetel harvemalt kui siberi seedermännil, püsivad võrsetel 2...3 aastat. Käbid noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, mitteavanevad, 10...15 (20) cm pikad, läbimõõt 5...10 cm, seemnesoomuse tipp (apofüüs) väljapoole kõverdunud. Seemned õlirikkad (65 %), söödavad, paksu kestaga ning suuremad kui teistel seedermändidel, käbis keskmiselt 150 seemet. H=20...30 m, läbimõõt u. 1 m.
mägiojade kallastel 1500-2500 m kõrgusel üle merepinna. Eestis vähearvuline, sest ei talu karme talvi. Eestis kasvavate puude kõrgus kuni 22 m (Taagepera park), suuremaid eksemplare kasvab veel Saaremaal ja Järvseljal jm. Sobiv kasvatada külmade tuulte eest varjatud kohtades, perspektiivne just Lääne-Eestis ja saartel. Kõrgus 50...60 m. · Okkad soomusjad 2...3 mm laiad, külgmised soomuse tipud võrse ligi hoiduvad, all valged või valkjassinakad (ribad) laigud, pealt läikivad, tumerohelised, keskmisel soomusel piklik õlinääre. Okkad jäävad ka talveks roheliseks · Käbid väikesed, 1...1,2 cm pikad, 8...10 seemnesoomusega, neist 4...6 seemnetega, munajasovaalsed, helepruunid. Ülemised käbisoomused lansetjad, alumised laiovaalsed. · Võrsed jämedad, lapikud, vahelduvad kaherealised · Seemned lapikud, kahe kileja tiivaga