-harilik hallsambliku (seda esines kümnel puul), - hall karesambliku (kolmel puul), -kahar habesambliku (neljal puul) -jahu-löövesamblik (kolmel puul) Samblike keskmine katvus oli 25%. Hall karesamblik 11 Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või tuhkhall, alapoole keskosas must (servade suunas võib muutuda heledamaks, kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Hall karesamblik on võrdlemisi iseloomuliku välimusega, eriti siis kui isiidid talluse pinnal on hästi arenenud. Tavaliselt tekivad need silindrilised või koraljad väljakasvud eelkõige talluse vanemates osades, mis ilma luubita vaatlemisel
lõhestatus kui ka vegetatiivsete paljunemisvahendite asend ja rohkus varieeruvad tugevasti. Hall hõlmasamblik kasvab peamiselt okaspuude (kuuse, männi) ja kase, harvem teiste lehtpuude tüvel ning okstel, tihti ka puidul, harva graniitrahnudel; eelistab happelisemat substraati. Hall karesamblik Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või tuhkhall, alapoole keskosas must (servade suunas võib muutuda heledamaks, kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Hall karesamblik on võrdlemisi iseloomuliku välimusega, eriti siis kui isiidid talluse pinnal on hästi arenenud. Tavaliselt tekivad need silindrilised või koraljad väljakasvud eelkõige talluse vanemates osades, mis ilma luubita vaatlemisel