[9] 2.3.4. Villane lodjapuu Villane lodjapuu (Viburnum lantana) on suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega tihe laiuv põõsas. Levinud on Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja- Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. [9] Noored võrsed hallikad kuni pruunikad, kaetud valkjashallide viltjate hargnevate tähtkarvadega, vanemate okste koor hallikas, rõmeline. Õiepungad moodustuvad juba eelmise aasta sügisel võrsete tipus, on suured ja ümarad. Lehepungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, varrelised, lantsetajad, võrsega rööbiti või veidi eemale hoiduvad, 0,5- 1,5 cm pikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega. [6, 9]
Puitu tumedates toonides värvivad ja tekstuuri varjavad maltspuidu seenvärvused. 2.1.4.5. Pinnalähedane maltspuidu seenvärvus. Kuni 2 mm sügavuselt puitu ulatuvad maltspuidu seenvärvused. 9 2.1.5. Pruunistumine Lehtpuudel (pöök, kask, pärn, haab, vaher jt) mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus, mõnikord nõrgalt hallide või valkjashallide laikude ja vöötidena. Pruunistumine tekib kevadsuvel puidul aeglasel kuivamisel biokeemiliste protsesside tagajärjel, kas seente osavõtul või ilma nendeta, rakkude aeglasel kuivamisel. Järgnevalt asustatakse pruunistunud puit kergesti seentega, mis põhjustavad valget kiulist puidu mädanikku. Ümarmaterjalidel eristatakse ots- ja külgpruunistumist. 2.1.5.1. Otspruunistumine. Algab otspinnalt ja levib piki kiude. Otspruunistumine väärlülipuidul ilmneb pikilõikel kohe
Kasvukoht: valgus varjutaluv niiskus niiske muld viljakas Kasutamine väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Vilju kasutatakse ka toiduainetetööstuses Sordid ´Roseum´ (lumepall), ´Aureum´, VILLANE LODJAPUU Päritolu Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev tihe laiuv põõsas Võrsed noored võrsed hallikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega pungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, tähtkarvased, õiepung suur, ümar, külgpungad Pungad lantsetjad, võrsetega paralleelselt või pisut eemale hoiduvad, 0,6-1,5 cm pikad, hallikas-viltjaskarvased. vastakud saagja servaga lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, 612 cm pikad, pealt tumerohelised, alt Lehed hallikasrohelised, tihedalt karvased. Leheroots 1-3 cm pikk, tihedalt karvane
annaabi.ee 
