Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. v Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate, tankitõrje, side ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944. v I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret. v 18. juulil paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku. v 31. juulil ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa neist määrati kohtadele JR 200s. Soomepoiste koju naasmine v Seoses raske olukorraga Eesti rinnetel tekkis meestel soov minna võitlema kodumaale, mida Soome võimud arvestasid. v Samal ajal Nõukogude Looduga peetavatel rahuläbirääkimistel oleks eesti
Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200 kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti Kõrgema Sõjakooli lõpetanud soome ohvitser kol.-ltn. Eino Kuusela, kes valdas vabalt eesti keelt. Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944. I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret. Ülekaaluka jõu ees taganesid Soome üksused tõrjelahinguid pidades Viiburi-Tali joonele. 20.06. sai I pataljon ülesande kaitsta rindelõiku Viiburi lahe läänekaldal ja saartel. 5 Siin tõrjuti vaenlase katsed luua sillapead edasitungiks Helsingi suunal. 21.06. toodi Viiburi lahele ka JR 200 ülejäänud üksused. 18.07
annaabi.ee 
