helisid sagedusvahemikus 20 kuni 20 000 Hz. See vahemik on sõltuv inimese vanusest ning muutub aastatega kitsamaks. Muusikalised heliread kasutavad vaid üht osa kuuldavast sagedusvahemikust, mis ligikaudu piirneb 30 ja 4000 hertsiga. b.) Helikõrgus ja helitugevus Eriti puhastoonide puhul ei sõltu helikõrgus ainuüksi sagedusest. Oluline on ka helitugevus. Helitugevuse mõju –kõrgusele on eri sageduste puhul erinev. Valjemate helide puhul madalate helide kõrgus kahaneb ning kõrgemate helide kõrgus kasvab. Lähemal vaatlusel osutub see järeldus petlikuks. Madala sagedusega heli sagedust tuleb tõsta, selleks et tema valjemaks muutudes helikõrgus püsiks sama. Kõrge sagedusega helide puhul on vastupidi. Nõnda siis muutub helitugevuse suurenedes madal madalamaks ning kõrge kõrgemaks. c.) Helikõrgus ja helikõrgus Muusikas mõõdetakse kahe helikõrguse vahet üldiselt pooltoonides
reguleerinud 70 dB peale, on heli 70 fooni. 4 4 Helitugevuste eristamislävi- väikseim subjektiivselt eristatav helirõhu taseme erinevus. on väga madal. Sama sagedusega toone kuuldakse eri valjusega juba siis, kui helirõhutasemete erinevus kuulmisläve piirkonnas on 3-5 dB. Valjemate helide puhul(+40dB) 1 dB. Sagedust eristamislävi- Optimaalpiirkonnas 1000 Hz lähedal on eristuslävi u 3 Hz e 0,3%. 45) Heli ülekanne väliskeskkonnast sisekõrva ja selle muundumine sensoripotentsiaaliks. Kuulmine koosneb energia muundumisest õhulainetest mehaaniliseks vibratsiooniks vedelikuvibratsioonideks keemilisteks signaalideks lõpuks aktsioonipotentsiaalideks
annaabi.ee 
