8. Nimeta institutsioonid, kes tegelevad sotsiaalhoolekande korraldamisega.Valla- voi linnavalitsus , sotsiaal ministerium.1)Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. 2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. 3)Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava osakonna kaudu. 9. Nimeta sotsiaalministri ulesandeid sotsiaaltoo koraldamisel.1) riigi sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2)sotsiaalhoolekannet reguleerivate seaduste ja muude oigusaktide eelnoude valjatootamine;3) sotsiaalhoolekande riiklike programmide ja projektide valjatootamine ning nende koordineerimine ja korraldamine;4) hoolekandetootajate koolitusstandardi maaramine, koolituse korraldamises osalemine;5) riigi invakutseoppeasutuste haldamine;6) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite tootmise ja hankimise organiseerimine ning vastava
· lihtsustatud tehnilis- majanduslikud arvutused · matemaatiilis- statistilised ehk okonomeetrilised meetodid · eksperthinnangute meetodid · kompleksmeetodid - sobiva meetodi(te) esmane valik 4. PlOgnoosimiseks vajaliku infor.natsiooni kogumine, t60tlemine ja analiitis - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, int"~·-j a ekstrapc' ~erimine) - aegrea komponentide eristamine(trend, tstikliline komponent, sessoonne konlponent, jalUdiige) 5.Prognoosi(de) arvutamine (valjatootamine) - aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine) - jaakliikmete analtitis 6. Prognoosi(de) verifitseerimine - prognoositulemuste analtitis - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja pohjendatuse hind amine 7. Prognoosi (variandi) valik voi korrigeerimine. Prognooside stintees - prognoosi( de) tapsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) valjavalimine - prognooside tihendamine (stinteesimine) Lineaarplaanimine
laadid voi nende osad. Erinevad teaviku laadid: · raamatud ja brosuurid · jadavaljaanded · noodid · kartograafilised teavikud · kasikirjad 23 · pisitrukised · audio-visuaalteavikud · elektroonilised teavikud Rahvusvahelised kirjereeglid (ISBDd) Rahvusvaheliste kirjereeglite valjatootamine ja arendamine IFLA egiidi all ule 30 aasta. ISBDde eesmark: ISBD juhendite peaeesmark on luua eeldused bibliograafilise kirjeldamise ulemaailmseks uhtlustamisks, mis holbustaks bibliograafiliste andmete vahetust rahvuslike
annaabi.ee 
