Probleem on selles, et inimesed tajuvad maailma erinevalt. Näiteks ühele ja samale olukorrale võib erinev tõlgendus olla autojuhil ja politseinikul, õpetajal ja õpilasel, lapsel ja lapsevanemal. Seda aitab selgitada taju valivuse mõiste. Iga päev ümbritseb meid väga palju informatsiooni. Kõike seda vastu võtta pole võimalik ega vajalik. Sellepärast teeb inimene valiku ja seda talle ainuomaste tegurite mõjul. Taju valivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Taju valivust mõjutavad sisemised ja välised faktorid. Sisemised faktorid on hoiak, motiivid, huvid, varasemad kogemused, ootused ja tajuja isiksus. Välised faktorid on liikumine, hääled, suurus, taust, lähedus, aeg, koht, kontekst. Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast
erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Vahel loovad psühholoogiaõpikud illusiooni, et inimesed tajuvad maailma sarnaselt. Tegelikult on taju väga keeruline ja individuaalne. Eriti ilmekalt avaldub see taju valivuses. Tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Seda nimetatakse taju valivuseks ning see aitab inimesel tähelepanu koondada tema jaoks kõige olulisemale nähtusele. Ta on nagu filter, mis laseb läbi antud inimese jaoks vajaliku. Taju omadused iseloomustavad selle protsessi toimumist ning järgnevalt vaadeldakse kolme taju omadust- valivus, mõtestatus ja konstantsus. Valivus on üheks taju omaduseks ja sõltub suurel määral tajuja isikust ning seetõttu võivad erinevad inimesed ühte objekti tajuda erinevalt.
annaabi.ee 
