pöörama. Luuleraamat “Üle Alpide” (1997) sisaldab seitsmes tsüklis nii mõtte-, aja- ja juhuluulet kui ka epigramme, vemmalvärsse ja lihtsalt laule, kord küsimusi esitades (“Saada eurooplaseks”) ning tõsiselt väärtnähtustesse sekkudes (“Lageraie”), samas oodates ja vaadates, “mis sünnib” (“Nüüd”). Luulekogu läbib tõdemus, et soov kogu rahvast ühendavale eesmärgile jõuda nõuab valitutelt ausat pühendumust. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund on ökonoomne ja intensiivne, dünaamikat lisab assotsiatsiivsus, ühtekuuluvusele kogu eesti luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud
Nad asusid n-ö kahe sugupoole vahel. Siiski tuleb tõdeda, et ka kultuslikus rollis allus naine alati mehele, vastaselkorral poleks ühiskond pidanud teda enam tõeliseks naiseks. Flaminca`d ja pereemad olid tegelikult oma abikaasa abilised; nad täitsid flaameni või perepea kõrval teisejärgulisi ja täiendavaid ülesandeid. (Giardina 2004: 66-67) Vestaneitsid pidid valvama igavest tuld. Tuld pidi hoidma põllunduse, viljakuse ja kodukolde auks. Vestaalideks valitutelt eeldati palju, sest nad olid naised, kes tegelesid pidevalt jumalikkusega. Neilt eeldati: neitsilikkust, siivsust ja puhtust, üleüldiselt olid vestaalid tavaliselt kõrget päritolu. Vestaaliks valituks osutumine oli suureks austusavalduseks tervele suguvõsale. (Setälä 2001: 113-114) Kultuslik akt- par excellence- oli naistele peaaegu täielikult keelatud. Vesta neitsitel olid siiski omad rituaalid, mida nad läbi võisid viia. Niisugustel sündmusel nagu näiteks Hea Jumalanna
annaabi.ee 
