täidavad kohati ka teineteise funktsioone. 19. Parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi erinevused? Presidendi roll ühel ja teisel juhul, võimalus panna valitsus tagasi astuma, valitsuse komplekteerimine jne. (vana õpik lk 96-100) Presidentaalse valitsusvormi korral on president nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Presidentaalses riigis täidab president valitsusjuhi ehk peaministri rolli. Parlamentaarses valitsusvormis on president erapooletu isik, kellel on eelkõige esinduslik roll. Parlamentaarse riigi president ei saa panna valitsust tagasi astuma. Presidentaalse riigi president saab valitsust tagandada, sest ta on ise valitsuse juht. Parlamentaarses riigis paneb valitsuse kokku valimised võitnud erakonna peaministri kandidaat, kelle määrab ametisse president. Presidentaalses riigis määrab valitsuse president. 20. Ühekojaline ja kahekojaline parlament. Kahekojalise parlamendi ülemkoja
laiskleb, kord majandab, siis priiskab. Demokraatia hävitab liigne vabadus. Tollases demokraatias mitteosalejate arv suur, türann mobiliseerib need (värbab orje turvameesteks) jne, alustab sõja, et rahvas tunneks vajadust juhi järele, kõrvaldab teisiti- mõtlejad, tugevdab võimu. Rahva viha kasvab, sõbrad imetlevad, poeedid ülistavad. Poeetide roll kasvab kahes halvemas valitsusvormis, sest nendes saavad võimuse madalamad tunded, poeedid hakkavad ülistama Erost ja ebaõiglust. Pole reaalsuskirjeldus, Demokraatlik inimene on kui oligarhilise isa poeb. Nagu teistelegi valitsusvormidele, on ka demokraatiale omane vägivald ja ühiskonnagruppide vahelised konfliktid. Peamiseks probleemiks on seega klassivastuolud. "Aristokraat on lojaalne oligarhilisele valitsusvormile, lihtkodanik demokraatlikule konstitutsioonile (ühiskondlikule
annaabi.ee 
