Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks. · Foiniikia emamaa langes Asüüria ja seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla, kuid see ei peatanud Foiniikia linnade majanduslikku õitsengut. Foiniikia linnriikide sisekorraldus: ( väga vähe on teada sellest ) · Foiniikia linnriikide sisekorraldus näib sarnane sumeri linnade valitsusviisiga. · Linnriigi eesotsas seisis kuningas, kes juhtis sõjaväge. · Tema kõrval suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Tähestik. · Kaanani elanikud olid tuttavad kiilkirjaga ja hieroglüüfidega. · Kauplemine nõudis lihtsamat kirjaviisi. · Foiniiklased leiutasid tähestiku 1000 eKr, mis koosnes 22 märgist. · Foiniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. · Kiri sai alguse piltkirjast. Märgid hakkasid tähistama ainult häälikuid.
inimõigused puuduvad. 22. Mida sarnast, ja mida erinevat oli diktatuuridel Saksamaal, NSVL-s ja Itaalias? Kõikides riikides kasutati vägivalda võimulpüsimiseks ning puudusid inimõigused. Itaalias oli fasistlik diktatuur, NSVL-s oli totalitaarne diktatuur, Saksamaal natslik diktatuur. 23. Miks oli autoritaarne valitsemisviis 1934 aasta Euroopas populaarne? Sest siis oli majanduskriis ja sellise valitsusviisiga nähti väljapääsu sellest kriisist. 24. Kuidas, miks, millal tulid võimule fasistid, natsid, enamlased? Fasistid 1921, baliti parlamenti ning seejärel tegi Benito Mussolini oma toetajatega marsi Rooma ning seejärel nimetati ta peaministriks. Natsid 1932. aastal said "Riigipäevas" suurimaks saadikurühmaks. 1933. aastal nimetati Hitler kantsleriks ning seejärel kaotas ta järk-järgult demokraatliku riigikorralduse. Enamlased 1922
Iseloomulik nendele valimastele seegi, et V riigikoguvalimiste eest tuli välja 3 rühmitust, ükski neist sisse ei saanud, aga võrreldes varasemate aastatega, oli siiski 3 uut tegijat märkimisväärne erinevus. Selleks ajaks oli alustanud tegevust ka Vabadussõjalaste liikumine. Ei tohi ära unustada ka kommunistlikku liikumist, mis püüdis tõmmata enda poole rahuolematuid töölisi. Süvenev rahulolematus senise valitsusviisiga. Valimistulemused: Ühinenud Põllumehed võisid pidada end võitjateks - 42 kohta parlamendis, teiseks platseerus Rahvuslik Keskerakond 23 kohaga ja ESTP e sotsialistid 22 kohta. Agraarerakonna toetus näitas läbi valimiste kasvutendentsi. 3-4% muudatust eelnevast parlamendist. Pisierakondade marginalieerumine jätkus - 3 suurt erakonda tähtsad. Riigikogu esimeheks ja sekreätiks ÜP, esimese abi ja esimese abisekretäride koht Rahvuslikule Keskerakonnale ja teise abi ja teise