rahvavabadust, nii poliitiliselt, sõnas, kui muus vormis. See on ka tinginud selle, et näiteks USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on juba 2001. aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põhinõuet, milleks on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Nendele pöörati kohe peale iseseisvumist rõhk, et Eesti sulanduks kiiremini läänemaailmaga. See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit
Nagu juba Eesti Linnade Liidu esimees, 1920. aasta põhikirjas märgiti, on ta asutanud Eesti Linnade ja alevite majanduslike ja kultuuriliste ülesannete paremaks täitmiseks ning nende tegevuse ühtlustamiseks ja ühishuvide kaitseks. See mõte eelmisel sajandil andis sellise tõuke , mis tänaseni on väikeste vahepeatustega olnud üks efektiivsemaid ja edukamaid liitusid meie Maarjamaa pinnal. Eesti Linnade Liit on üks väga huvitava ja kireva ajalooga ühendus elades üle valitsusvahetuse ning ka selle taastuse. Hoides seal juures endalegi uskumatuna näivaid häid rahvusvahelisi sidemeid. Välissuhted on olnud Eesti Linnade Liidu üks tugevamaid külgi. Nende suhetega on jõutud palju ärevust tekitada ja maailmale näidata, millised peaksid olema korralikud linnad. Kõik töötab kui õlitatult ja miks ka ei peaks olema kogu see pilt nii ilus ja selge kui nii mitmeid aastaid on nähtud vaeva ja on toodud ohvreid , et see liit kindlasti püsima jääks