viia, ehk riik võiks omalt poolt pakkuda mõne uuringu jaoks kvalifitseeritud teadlasi ja rahastada nende tööd riigieelarvest. Kindlasti see ei ole kõige säästlikum mehhanism, kuna, pärast uuringute tegemist, näiteks EST-FOR Invest tehase rajamiseks, nõutakse veel investeeringut ühe miljardi euro ulatuses (CENTAR 2017). Aga on selge, et see aitaks soodustada kõrgel tasemel tehtud uurimistöid seoses suurema arvu teadlaste kaasamisega, kui ettevõtte võiks endale lubada, mis tagab valitsustasandeid piisava infoga õigete otsuste tegemise jaoks. Kui kokku võtta kõik ülalpool kirjutatud, siis on kõige olulisem tänapäeval pühendada tähelepanu EST-FOR Invest puidurafineerimistehase mõjude sügavale uurimisele ja tagada uuringute kvaliteeti ja usaldusväärsust. Ning riigitasandi koostöö ja riikliku sekkumise efektiivsed meetmed olukorra adresseerimiseks on eesmärgi saavutamise võtmeks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS
16. Millised on avaliku sektori ruumilised tasandid? Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. EL toimib subsidiaarsuse põhimõttel. See eeldab, et kõik, mis saab lahendada riigi tasandil, tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve. Eelarve on põhiline instrument, mille kaudu seadusandlik võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust.
annaabi.ee 
