Aastal. Uus riik USA 1789 uus põhiseadus. Seaduse kirjutamisel võttis föderalistlik suund osariikide võimupädevus oli majandus, õiguskord, kooliharidus. Keskvõimm födreallvõim tegeleb riigi rahanduse, kaitse välispoliitika ja maailmakupade kümnistega Uus osariik tekib siis kui mingil territooriumil elab vähemalt 60 000 meest. 1789 valiti esimene president G.Washington, kes kujundas oskuslikult valitsusstruktuuri. Ta rajas ka uue pealinna Washingtoni, et mitte eelistada ühtegi osariiki 10. Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni eelõhtu 1774 aastal asus troonile Louis XVI Ühiskond oli jaotatud kolme seisusesse: vaimulikud aadelkond ja nn kolmas seisus Niisugune jaotus aga ei vastanud ühiskonnas kujunenud majanduslikule olukorrle. Rikkad kaupmehed, advokaadid ja arstid soovisid rohkem õigusi. Konflikt teravnes
· Läänistusregister (1620): läänistatud adramaast kuulus baltisakslastele 82%, rootslastele- soomlastele 8% ja venelastele 4,5 % Läänistuspoliitika tulemus · Rootsi-Poola sõja viimases faasis jagas G II A ohtralt läänistusi: - Rootsi kroonu kätte ei jäänud peaaegu üldse põllumaad Eestimaa hertsogkonnas - viimased suurläänistused läksid Rootsi kõrgaadli kätte, kes ei resideernudn Eestimaal. · Tulemuseks: 1.Kuningavõimu kohaliku valitsusstruktuuri (linnuseläänid-mõisaläänid-riigimõisad) närbumine 2.Aadli võimu tugevnemine Eestimaal: · Baltisaksa aadlile ja Eestimaalt läänistusi saanud Rootsi kõrgaadlile sobis, et piirkonda ei integreerida Rootsi süsteemiga kokku (nt Rootsi õigus ei kehti, talurahvas pärisorjuses) Eestimaa olukorra mõju poliitilistele struktuuridele · Rootsis-Soomes nelja seisuse riigipäev (aadel, vaimulik seisus, kodanlus ja talupojad):
annaabi.ee 
