on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu. Websteri kriitika on seotud peamiselt probleemiga, et sellise valitsusstatistika uurimise taga on palju subjektiivseid ja tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub küsimus osakaalust millal on infomajanduse osakaal piisav? 18. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida? Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
teenuseid (arvutite tootmine, telekommunikatsioon, raamatupidamine, haridus, riskimanagement, sh rahandus ja kindlustus). Porat jagas firmad infoga hõivatud ja mitte hõivatud osadeks, sellest tulenevalt kirjaldas ta teistest informatsioonisektorit, mida esindasid infotööstusega seotud mitte firmade infotöölised (näiteks mitmesugustes kaupu tootvates firmades ja mujal). Websteri kriitika on seotud peamiselt probleemiga, et sellise valitsusstatistika uurimise taga on palju subjektiivseid ja tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub küsimus osakaalust – millal on infomajanduse osakaal piisav? Infoühiskond tööhõive kaudu Mõõdetakse infoga töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas. Infoühiskond tähendab selle määratluse järgi ühiskonda, kus enamik inimesi tegeleb infoga. Seda nähakse nn
annaabi.ee 
