Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Parlamendi erakondlik jaotus Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Kui kõik ministrikohad on ühe partei käes, räägitakse valitsusparteist. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada
Ajutise komisjoni töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ning saadab seejärel komisjoni laiali. 2.3 Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Harvematel juhtudel on kõik ministrikohad ühe partei käes, siis on õigem rääkida valitsusparteist, mitte koalitsioonist ehk liidust. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on
annaabi.ee 
