seda nimetavad), et lubade ja muude teenuste saamist inimestele hõlpsamaks muuta. Mehhiklaste meelest on see täiestinormaalne ja sugugi mitte mõistusevastane. See komme on kooskõlas nii hispaanlaste traditsioonilise sooviga aidata nõrgemat ("Elan vaid Jumala armust") kui ka asteekide ajaloolise andamite nõumise süsteemiga. Välismaalasele ei valmista raskusi mitte küsimus, kas maksta või mitte maksta, vaid kui palju maksta. Kõige jaoks on kindlaksmääratud taksid, olgu siis tegu valitsuslepingu kinnitamisega, impordiloaga või kiire pääsuga järjekorra etteotsa postkontoris. Lisad: Mehhiko lipp Mehhiko vapp
perioodi ja 16.saj lagunemist, diskussioon Juri Samariniga: üksikasjalik arutelu kapitulatsioonide olemuse üle. Tnp-l käsitletakse kapitulatsioone kui valitsuslepingud – kahepoolsed lepingud, pole võrdsed partnerid (kinnitav pool on eelisseisundis). 1795.a Poola jagamisel Kuramaa läks Vene võimu alla sarnase valitsuslepinguga, kus Kuramaa aadel esitas oma seisukohad ja Vene keskvõim oma seisukohad – toimus samamoodi alistumislepingu teel. Soome 1808 võimuvahetus toimus samamoodi valitsuslepingu alusel. Valitsuslepingu institutsioon oli Euroopas laialt levinud. 1710.a oli Vene poolel täielik sõjaline ülekaal, Rootsi poolelt olid üksikud väikesed garnisonid. Miks oli Peeter I vaja sõlmida kapitulatsioone – miks kohalikud seisused said kinnitada privileegid? – 1) Peeter I eesmärk oli Vene Impeeriumi moderniseerimine. Balti provintside halduskorraldus oli igati modernne, väga efektiivne süsteem seda polnud mõtet hakata lammutama, paremat asemele pakkuda ei olnud