Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. o Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva reziimi kaitsja o Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel o Ei nõuta juriidilist haridust o Rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. · Mandri-Euroopa o Iseloomulik on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal-, tsiviilkohtuteks, sageli ka halduskohtuteks o Kõrgeim aste- konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste ui ka eelnõude vastavust põhiseadusele. o Kohtunikud nimetab valitsus o Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus
Valitsemine ja avalik haldus ilmtingimata juriidilist haridust. Ameeriklased ise ironiseerivad, et kohtunik on jurist, kes tunneb senaatorit või kuberneri. See kõik näitab, et poliitilised valikud mängivad USA kohtusüsteemis olulist rolli ning arvamus kohtuniku täielikust neutraalsusest on pigem müüt kui tegelikkus. Anglo-ameerika traditsioon rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja tsiviilkohtuteks, sageli veel ka halduskohtuteks. Mandri-Euroopa kohtusüsteemi kõrgeimaks astmeks on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele. Tugeva konstitutsioonikohtuga riik on näiteks Saksamaa. Kohtunikud nimetab selles mudelis valitsus. Nagu kogu Euroopa avalikus teenistuses, nii