34. Vabariigi valitsuse ametisseastumine ja tagasiastumine. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse nimetamine (1) Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat või põhiseaduse § 89 6. lõike alusel Riigikogu ülesseatud peaministrikandidaat on esitanud talle käesoleva seaduse § 3 1. lõikes tähendatud valitsuskoosseisu vähemalt selle lõike punktides 1-13 nimetatud ministrite osas. (2) Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul. (3) Vabariigi Valitsus või minister nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas. § 6. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse astumine (1) Vabariigi Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
panid AV oma volitused maha. Maanõukogus oli samuti aja jooksul toimunud muudatusi. Küll aga jäid Maanõukogus täiesti kõrvale enamlased. Alles veebruari alguses 1919 otsustas Maanõukogu enamlikud saadikud ka ametlikult välja arvata. Muutused ka Eesti erakondlikul maastikul. Maanõukogu oma tegevussessiooni jooksul võttis vastu õige hulgaliselt mitmeid määrusi, mis kõik olid vajalikud riigi normaalseks toimimiseks: kodakondsuse määrus, aga põhilise väitlused kujunesid uue valitsuskoosseisu moodustamise ümber. 20. nov oli Eestisse tagasi jõudnud ka Päts, aga Pätsi valitsusjuhiks enam ei tahetud - küsimus ei olnud isikus, vaid poliitilises jõus - Eesti Maarahva Liit - mida ta esindas. See oli ainuke jõud, mis jätkas ka okupatsiooni ajal oma tegevust. Samuti oli Maarahva Liidu hulgas rohkem neid poliitikuid, kes olid valmis tegema koostööd sakslastega. Maarahva Liitu ei tahetud uues valitsuskoosseisus väga näha. Päevakorrale kerkis Jaan Poska kandidatuur
annaabi.ee 
