riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, vabastamine on presidendi suvaotsus; riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning President valitakse kindlaks ametiajaks, formaalseid ülesandeid (riigipea ei saa määrata parlament ei saa presidenti poliitilistel omal äranägemisel valitsuskoalitsiooni motiividel ametist tagandada; koosseisu ega ministriportfelle); Parlamendi laialisaatmise eesõigus on Peaminister koos valitsuskabinetiga on presidendil; vastutav nii poliitika kujundamise kui ka selle Presidendil on seadusandliku initsiatiivi elluviimise eest. õigus; Täidesaatev võim ei sõltu parlamendi usaldusest, valitsus on aruandekohustuslik presidendi, mitte parlamendi ees;
Parlamentaarne valitsemisvorm (võimude lahustatus): - täidesaatev võim saab volituse seadusandlikult võimult ning püsib seadusandliku võimu usaldusel; - teatud tingimustel saab täidesaatev võim ellu kutsuda parlamendi valimisi; - riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning formaalseid ülesandeid (riigipea ei saa määrata omal äranägemisel valitsuskoalitsiooni koosseisu ega ministriportfelle); - Peaminister koos valitsuskabinetiga on vastutav nii poliitika kujundamise kui ka selle elluviimise eest. Presidentaalne valitsemisvorm võimude lahusus (eraldatus): - Nii seadusandlik kogu kui ka täidsaatva võimu juht saavad oma volitused otse rahvalt; - Otse valitav president on samaaegselt riigipea ning valitsusjuht; - Ministrite nimetamine ning ametist vabastamine on presidendi suvaotsus; - President valitakse kindlaks