languse ja tööpuuduse kasvu, mis suurendas rahva rahulolematust riigi valituse tegevuse vastu ning süvendas sisepoliitilist kriisi. Rahvas hakkas üha enam pooldama kõva käe poliitikat. Olgugi ei loodetud kodanikuvabaduste piiramist, mis aga 1934. aasta pöördega juhtus. Nii ei saanud olla 1934. aasta pööre tavakodanike huvides. Teiseks põhjuseks, miks ei saanud 1934. aasta riigipööre olla kodanike huvides oli see, et rahvas oleks tahtnud näha valitsusjuhtidena vapse, mitte sotsialiste, kes vägivaldselt võimu haarasid, mis Eesti vabariigi seaduste järgi , koguni ebaseaduslik oli. Kuidas saab siis ebaseaduslik võimu haaramine olla riigi või rahva huvides? Rahvas ei saa pärast pööret ka avaldada oma arvamust valtsuse kohta, sest riigis kehtestatakse tsensuur. Samuti kehtestatakse riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganisatsioonide ja haridusasutuste üle
püüdsid riigi domineerimisest pääseda, vasakpoolsed seevastu soovisid riigi osakaalu majanduses suurendada. Põllumeeste Kogu - Konstantin Päts, kes oli tol ajal riigivanemaks 2 korda, Georg Vestel - oli kogu selle aja Eesti Vabariigi rahaminister, Karl Ipsberg - mõlemas Pätsi valitsuses teedeminister ja ajutiselt täitis ka kaubandus-tööstusministrit. Kõik nad kolm lõid aktiivselt kaasa ka erakapitali arenduses, olid otseselt seotud, mida nad ise valitsusjuhtidena tegid. Likvideeriti kõik riiklikud asutused, saadeti laieli Eesti Kaubaagentuur, Likvideeriti litsentsisüsteem ja edaspidi üritati suunata riigi majandust ainult väga ettevaatlikult ja minimaalsel määral. Majanduse geograafiline orientatsioon idaturule. Kui majandusbuum tulenes ennekõike majanduslikest põhjustest, siis Vene orientatsioon tulenes kõige enam Eesti ärimeeste psüühilistest hoiakutest - arvati end vene rahva majandust tundvat. Nõukogude