Eesmärkidena on sõnastatud – valitsuse ja ühiskonna vaheline partnerlus, osalusdemokraatiaga eelarve areng, läbipaistvus, ühiskonna ja valitsuse vahelise dialoogi edendamine ja regenereerimisprojektide arendus. Headest eesmärkidest hoolimata ei ole elanikkond seda programmi hästi vastu võtnud. Põhjuseks programmi segasus, arusaadamatus. 1990ndate algusest on Tšiilis läbi viidud mitmed laiahaardelised reformid. Eesmärkideks on olnud valitsusstruktuuride detsentraliseerimine, valitsusfunktsioonide ülekandmine kolmandale sektorile, osalusdemokraatia parandamine, avalike institutsioonide moderniseerimine, läbipaistvama valitsuse saavutamiseks on moderniseeritud valimiste õiguslikku raamistikku (poliitilise kampaania kulutuste kontroll ja läbipaistvus). Tšiili on võtnud eesmärgiks lahendada ka pensionite rahastamise probleem. Uue süsteemi järgi on igal töölisel individuaalne pensionikonto, millel investeeritud raha ongi tulevikus pension.
vastupanu piisavus: kaitsejõud ehitatakse üles võimelistena osutama organiseeritud ja edukat vastupanu, loomaks olukorda, mis on vajalik rahvusvahelise julgeoleku süsteemi käivitumiseks ning poliitilise, majandusliku ja ka sõjalise abi saabumiseks; koostöövõimelisus Lääne-Euroopa kaitsesüsteemidega NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste struktuuridega. 3.2. Tsiviilkaitse kujutab endast kriisi- ja sõjaolukorras rakendatavat tegevust ja abinõusid, mille eesmärkideks on: riiklike ja valitsusfunktsioonide säilitamine; elanikkonna ja tema ning riigi vara kaitsmine; elanike elutähtsate teenuste ning tarbekaupadega varustamise tagamine; vaenlase rünnakute mõju minimeerimine ühiskonnale ja nende tulemusena tekkinud hädaolukordade lahendamine. Tsiviilkaitset ettevalmistavaks ja koordineerivaks riiklikuks institutsiooniks on Siseministeerium, kes rakendab selleks oma valitsemisalas olevad ametid, maavalitsused ja kohalikud omavalitsused. 3.3
annaabi.ee 
