Harta 77 loodi vastusena tsehhi rokigrupi Plastic People arreteerimisele. 1978. aastal avaldas Havel essee "Võimutute võim" [The Power of the Powerless], milles ta kirjeldas kommunistliku reziimi ühiskonda kontrollivaid meetmeid. 1979. aasta aprillis aitas Havel luua komiteed ebaõiglaselt karistatute kaitseks (Committee for the Defence of the Unjustly Prosecuted). Komitee dokumenteeris individuaalseid juhtumeid valitsuse tagakiusamisest ja inimõiguste rikkumisest. 19771989 pidi Havel valitsusevastase tegutsemise tõttu korduvalt vangistuses istuma. 19. november loodi opositsiooni gruppide koalitsioon Kodanikufoorum [Civic Forum], mis seisis demokraatlike reformide eest. Václav Havel sai seega sametrevolutsiooni juhtfiguuriks. Havel pidas 20. novembril Vaclavske platsil poole miljonilisele rahvamassile kõne. Ta julgustas rahvast jätkama demonstratsioone reziimi vastu: ,,Tõde ja armastus peavad valdama valede ja viha üle!" Sametrevolutsiooni tõttu pidi kommunistlik partei detsembri
,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. ,, Paks ja peenike", ,,Palat nr 6", ,,Inimene vutlaris", ,,Daam koerakesega". 4. H. Ibsen Pärit Lõuna-Norrast kaupmehe perekonnast. Varajasest huvist kirjanduse vastu sündis unistus saada luuletajaks. Ibseni esiknäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina" kujutab meie ajaarvamise eelse 1.sajandi Roomat ning valitsusevastase vandenõu organiseerijat Catilinat, keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast. 19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes rahvusromantism, näidendite teemad pärinesid Norra ajaloost. Noor kirjanik võttis osa ka poliitilisest ja kultuurielust. Ta süvenes ka Shakespear´i draamaloomingusse ja lavastas seda sageli. Järgnevad ligi kolm aastakümmet elas ta välismaal. Oma loomingus läks ta üle kaasajateemadele
Osaleb Sevastoopoli lahingus. Muutuse toob Turgenevi kiri, mis kutsub teda sõjaväest ära, sest tegelik kutsumus- kirjandus. Tolstoi teebki nii. 1857 Võtab ette pika Euroopa reis, kust saab erinavaid muljeid. Eriti vapustab Pariisis giljotineerimise, selle vaatajate käitumine. Pr. suundub Sveitsi: tänavamuusik, kes tasustamata jäetakse (Luzern). Tagasi Venemaal veendub, et talupoegade I hädaks on harimatus. Seetõttu loob neile kooli. Valitsusevastase kriitika tõttu satub võimu põlu alla. Kui teda pole , teeb politsei täieliku läbiotsimise. Ka kirik ei salli Tolstoid, kuigi T. oli sügavalt usklik leidis, et kirikus palju räpast, vastuvõtmatut. Ta pannakse kirikuvande alla keelatakse kirikusse minna, iga väärteo eest võib kohtusse kaevata. Üha enam keskendub loomingule. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar. Abielu kujuneb vastuoluliseks: armastab naist sügavalt, kuid vaimsel tasandil ei suuda naine teda mõista.