STRUKTUURIS 2. TÄNAPÄEVAL NÕUTAKSE ASJATUNDLIKKU RAHVA JUHTIMIST (PARLAMENDI LIIKMED ERINEVALT VALDKONDADELT) 3. PEAMINISTRI ROLL ON SUURENENUD KA EESTIS 4. Valitsus on kahe olulise ülesande ees: a. juhtida ühiskonda ning b. kindlustada teatud ideoloogilise suuna Valitsuse seos ametnikkonnaga 5. Seotud ametnikkonnaga (ministril on õigus määrata ametisse juhtivaid tippametnikke oma erakonna kaaslaste hulgast) 6. Ametnikkond ei vahetu iga valitsusevahetusega. Ametnike hierarhia kõrgemal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumisel 7. Nii on esindatud täidesaatvas võimus erakonnahuvid kui ka ametnikkonna huvid Valitsuse moodustamine sõltub 1. Kas parlament on kaheparteiline või mitmeparteiline 2. Riigipea peab arvestama peaministrikandidaadi nimetamisel ka riigi põhiseadusega, poliitiliste jõudude vahekordadega ja traditsioonidega 3
valitsuse poliitilise suuna parlamendi koosseis, kuna üks või teine partei pääseb valitsusse tänu oma positsioonile parlamendis. Minister on seega poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Ministril on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga ühte parteisse. Poliitika ülemäärast heitlikkust parlamendivalimiste või valitsuskriisi järel peaks vältima ametnikkond, kes ei vahetu iga valitsusevahetusega. Ametnike hierarhia kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Nii on täidesaatva võimu tipptasandil esindatud nii erakondade huvid (ministrite näol) kui ka ametnikkonna huvid (kantslerite näol). Selline süsteem kehtib ka Eestis, kuid lühikeste traditsioonide tõttu tuleb ikka ette olukordi, kus ministri vahetudes lahkuvad ka ministeeriumi tippametnikud. 4.2 Kuidas valitsust moodustatakse?
annaabi.ee 
