ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. Robert Owen - sisu , väärtused, tuntumad esindajad. Eraldi Marxism. idee oli ühiskonna ümber korraldamiseks kasutada jõudu.Karl Marx ja F. Engels 1848, 49. aasta revolutsiooni põhjused, tulemus ja tagajärjed, levik Euroopa majanduslikult tugevnev kodanlus nõudis põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulemused: kehtestati või töötati välja põhiseadus, valitsusesse kaasati liberaalse kodanluse esindajaid, rahva esinduskogu, sätestati kodanike demokraatlikud õigused. tagajärjed: toimisusid poliitilised ümberkorraldused üle euroopa, põllumaj.kaotati feodaaligandid. tekkisid poliitilised klubid ja ühingud, mille baasil kujunesid hiljem parteid. Itaalia ja Saksamaa ühendamine, kes aitasid kaasa, kes töötasid vastu , millal ühendati- sarnasused, erinevused. pooldas Sardiinia kuningas ja algul prantsusmaa sõlmides itaaliaga
talupoegadest esimehed. Järgmine reform: suuremate vallavolikogude rajamine. Keskvõim delegeeris mitmed uued ülesanded valdadele: reformid nt vaestehoolekande ja arstiabi alal ning algkoolireform (1848). Vallavalitsused sirguva talueliidi poliitiliseks kooliks, talurahvas aktiviseerus riiklikus poliitikas ja osakaal parlamendis kasvas. Demokraatia süvenemine Norras 30 1848 kaasati opositsiooni esindajad I korda valitsusesse. 19.sajandi keskpaiku parlamentalismi mängimine: vajaduse korral umbusalduse avaldamine valitsusele (ei olnud juriidilist tähendust) Nõuti valimisõiguse laiendamist ja parlamentalismi (linnade keskklass ja akadeemiline haritlaskond). Uued aktiivsed kihid: töölised, renditalupojad, maata maaelanikud Kristlik sotsialist Marcus Thrane (1848-51). I Talurahva massiorganisatsioon (1865, 30 000) Parlamentalismi läbimurre ja moodsate parteide algus 1884 parlamendis kujunes 2 parteid:
Lisaks veeti Venemaalt Eestisse ajakirja Klassivõitlus, kusjuures lahutamatult on selle kommunistliku tegevusega seotud ka kommunistlik luure. Tegutsetakse selleks, et kukutada kodanlik valitsus, kehtestada kommunislik kord. Kompartei isegi ei üritanud legaliseeruda. Kommunistide populaarsus oli Vabadussõja ajal tugevalt alla käinud - Vabadussõja lõppedes oli kommunistlikel organisatsioonidel kõigest 700 liiget, hakkas aga õige kiirelt tõusma, Venemaalt tulid rahad kihutustööks. I valitsusesse sai 5 kommunisti. Järkjärgult suri välja riigikogu kommunistlik fraktsioon. Kommunistide tõsine jõuline esiletõuse sai alguse 1922. aastal, kui võeti kasutusele Töörahva Ühise Väerinna loosung. Nõuti, et kõik kommunistid looksid sidemeid avalikult tegutsevate organisatsioonidega ja kasvatada oma mõju rahva hulgas. Kaasata tuleb kõik töötava rahva kihid. Tööliste palgatõus, tööpäeva lühendamine, sotsiaalkindlustussüsteemi elluviimine, osalise sõjaseisukorra
annaabi.ee 
