e. täitevvõimu korraldust sisemiste alluvussuhete alusel. 6. ,,Kummipitsat" tähendab: a. poliitika kujundamise protsessi takerdumist bürokraatiasse, b. parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele, c. riigipitsati originaalversiooni, d. liigse kihutamisega vahelejäänud poliitiku häbimärki, e. erakonda, mis pidurdab ühiskonna arengut. 7. Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud: a. valitsusjuhi esiletõus, b. valitsuse muutumine võrdsete meeskonnaks, c. valitsusesisese hierarhia süvenemine, d. valitsusesisese hierarhia vähenemine, e. suured nõudmised ministrile. 8. Parlamendi ülesanneteks on: a. seaduste vastuvõtmine, b. täitevvõimu legitimatsioon ja kontroll, c. ametnike tegevuse järelevalve, d. seaduste alusel vaidluste lahendamine, e. riigi diplomaatiline esindamine. 9. Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla: a. poliitikat vältiv, b. poliitikat kujundav, c. poliitikat mõjutav, d. poliitikat lõpetav
® Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga Valitsuse tähtsuse suurenemine n Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine n Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas n Valitsusjuhi esiletõus ja valitsusesisese hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile: generalist ja spetsialist Valitsuste sisu n Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisi-kuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult n Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri pärusmaa, samas kollegiaalne n Segmenteeritud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks (USA: kabinet ja presidendi kantselei, NSVL)
annaabi.ee 
