Otsustati: 1. Valga peaosa jääb Eestile 2. Valga raudteejaam jääb Eestile tingimusel, et Läti raudtee töö ei kannataks. 3. Jaam Valk II Marienburg- Valk- Pärnu liinil jääb Lätile tingimusel, et oleks kindlustatud Eesti raudtee töö 3.juulil 1920.a. määras Tallents kindlaks ka ülejäänud piiriosa Eesti Läti vahel merest kuni endise Pihkva kubermangu piirini. Kumbki pool polnud otsusega rahul, kaebustega mindi Inglise valitsuseni välja, kuid siiski jäi see otsus Eesti- Läti piiri aluseks. Hiljem tehti väiksemaid muudatusi.
koostööd on võimalik kasutada mitmete tegevuste jaoks, siis hiljutised uuringud väidavad seda,et kõige sagedammini kasutatakse neid valitsuste poolt infrastruktuuri projektide tarbeks. Firma kes ei täida oma eesmärke, võib põhjustada tõsist majandusliku stressi asutusele, sealjuures võib asutus kannatada kriitika või isegi häbistamise all, kui investorid arvavad, et firma, mis teeb koostööd valitsus asutusega, kasutab maksumaksjate raha valesti. Avalik viha võib jõuda välja valitsuseni, sellega põhja viia valitsusasutuse või terve valitsuse. Avalik- ja erasektori koostöö peab olema ülesseatud mõlema partneri poolt nii et välditaks igasugust negatiivseid riske. Avalik- ja erasektori koostöö eeldab seda, et asutustega ei tee koostöö paljud erifirmad, vaid pigem mingid kindlad firmad, kelle usaldusväärsus on tõestatud. Seeläbi välditakse valitsus asutustele liigse riski võtmist. Põhjus miks avalik- ja erasektori