ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Ka Saaremaal omaette rüütelkond. Rootsi aeg (1645-1710) Uus halduskorraldus. P-Eestis 4 maakonda, Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Kõrgemaiks valitsusametnikeks kindralkubernerid. Rüütelkonnad kaitsesid aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel. Selle vahepeal ajasid asju 12 maanõunikku. Igapäevaseid küs lahend rüütelkonna pealik. 17. saj lõpuks Liivimaa rüütelkonna selgroog murti riigivõimu poolt. 1694 uus haldusjaotus – kaks distrikti, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EE-Läti rahvuspiiriga. Riik tegi linnadele ettekirjutusi ja allutas üldriiklikele huvidele
Lisaks pearaha maksmise kohustusele korraldati kristlikelt aladelt iga nelja-viie aasta järel teismelises eas poiste sundvärbamist riigiteenistusse. Tugevamad poisid suunati sultani isiklike orjadena sõjateenistusse. Nendest komplekteeriti 12 tuhande meheline janitsaride eliitjalaväekorpus. Janitsarid elasid vallalistena kloostrisarnastes kasarmutes valju distsipliini all. Teine osa poisse, kes paistsid intelligentsematena, õpetati samasugustes karmides tingimustes valitsusametnikeks. Nõnda valitseti, kaitsti ja laiendati vallutatud alasid orjade ja renegaatidega. Isegi Türgi valitsusjuhid suurvesiirid olid sageli slaavi või kreeka päritolu. Türgi uus tulemine. Türgi uuele tõusule panid aluse Albaania päritolu Köprölü perekonna vesiirid Mohammed (Mehmet) ja Ahmed. Sultani palees köögipoisina karjääri alustanud Mohammed Köprölüst sai 1656 suurvesiir. Vallutanud 1669 Kreeta, alustasid türklased uut ekspansiooni Euroopa suunal
annaabi.ee 
