alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad
ülimuslikuks individuaalse suhtes. Alamal astmel olev inimene isikute huve (viimane on aga võimatu, kuna teised vabade huvides, vaid kasutab ettevõtet kui ainult vahendit seega näokreemi, arvutiprogrammi jne ta vajab), kuid ta ei suuda ja on lojaalne perekonnale ja seal valitsevaile moraalsetele isikutena ei oleks sellega nõus tõestuses käsitletakse kategoorilise imperatiivi järgi ei saa tema tegevust täiesti tal pole mõtetki püüda olla kompetentne selle toote veendumustele. Kõrgemal astmel taotleb inimene suurema muidugi ideaalset olukorda, kus osalejatel on kasutada täielik eetiliseks pidada. Manipulaatorit võib utilitaarses mõttes tootmisprotsessi üksikasjades (tootmise knowhows). Seetõttu
annaabi.ee 
