Minu kodukoha mullastik on suhteliselt liivane ja kivine. Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
moraali pahedeks, mida inimene peaks nö. jumalasõna järgi ohjeldama, kuid saab ka teisiti. Ta õpetab läbi enda, kuidas võidelda inimesel vimmaga, sõjakusega, ründamistahtega, instinktidega, kaastundega, üksildusega. Kõik mis ta kirja on pannud, on minu arvates väga loogiline ja tabav, kuid kahjuks ei ole muutunud ega muutu sellest kogu inimkonna arusaam elamisest ega elust. On paljusid ühiskondi, kus tunnistatkse ainult hinge ja vaimu, ja tõsi ta on, selliseid ühiskondi valitsevadki preestrid ja kõrged vaimulikud. Mulle väga meeldis see, kuidas Nietzsche läbi enda haiguse jõuab uuele tasandile läbi mõtlemise, tehes järeldusi läbi erinevate moraalikäsitluste ja jõuab tähtsaimani- ELUni. Kohati on ta ka liiga sarkastiline, sestap esitab ta tihti küsimuse ,, kas mind on mõistetud". Ta saab hästi aru neist, kes teda ei mõista ja peavad teda ,, kuradiks", kuid ta lepibki ennem ,, kuradi" staatusega, kui lepib valetamisega. Hooplev on ta aga
Kaurit leidub ainult Uus-Meremaal, kus ta on kahjuks ka väljasuremisohus . Enne Uus-Mermaa avastamist kasvas seal väga võimas organiseeritud mitmekihiline mets, eelmisel sajandil toimus aga metsik metsade hävitamine, palju eksporditi ja palju oli tulekahjusid. 1940 aastal võeti kauri kaitse alla, kaurit võib praegu näha Taupo järve ümbruses. Pärast metsade metsikut hävitamist hakati mujalt maailmast uusi okaspuu liike sisse tooma, mis praegu valitsevadki metsasid. Väga haruldane on ka Uus-Meremaa metsades kasvav puusõnajalg. Tema kõrguseks on kuni 25m, päiksepaistelise ilma ajal annavad puusõnajala lehed vägeva varjude mängu. Tänu sellele, et nüüd pööratakse rohkem tähelepanu loodusele, võib loota et haruldased taimeliigid kuhugile ei kao. Uus-Meremaa kahe saare mullastik on täiesti erinev. Põhjasaarel on niiskete lähistroopiliste metsade kolla- ja pruunmullad. Seevastu Lõunasaarel on pruunid metsmullad ja vähesel
annaabi.ee 
