eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul kui neid eksisteerib, tuleb siinkohal kõrvaldada senise valitseja järglased. Muuta ei tohiks seni kehtestatud makse ja seadusi. Machiavelli ideoloogia käsitleb valitseja võimu all olevaid maid valitsetuna kahel erineval viisil: kas ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on tema teenrid; või valitseja ja parunite poolt, kes ei hoia oma positsiooni mitte isanda armust, vaid tänu suguvõsa kõrgele eale. Machiavelli leiab, et neid riike, mida on raske vallutada on jällegi kergem pidada ja neid mida kerge vallutada, hoopis raskem hoida. Kui omandatavad valdused on seni toiminud kindlate seaduste järgi ja vabana, siis on neid soovival vallutajal kolm
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. õpetusega hingest ja hingeosadest. Igal hingejaol, mida kehaga ühendatud hing omab, on oma ülesanne, mille parimal viisil teostamise võime ongi vastava hingejao arete. Mõistusliku hingejao ülesanne on muidugi eelkõige teadmiste omandamine. Teadmine ranges tähenduses on teadmine sellest, mis tõeliselt on. Tõeline olemine on Platoni ontoloogia järgi aga ühtlasi täiuslik olemine, mis hüvesuse idee poolt valitsetuna on viimasega samalaadiline. Seetõttu on teadmine voorus – tegevust motiveeriv arusaamine sellest, mis peab hüvelisena kehtima. Platon on oma õpetajalt Sokrateselt pärinud tema eetilise põhipositsiooni – eetilise intellektualismi. Püüdlust saavutada teadmine selle kohta, mis tõeliselt on, nimetavad Sokrates ja Platon filosoofiaks; niisuguse teadmise enda omamist aga tarkuseks, sophia`ks. Filosoofia mõistest
annaabi.ee 
