aluse Pühale Rooma riigile, mis mõningate katestustega, saatusepöörete ning iseloomu ja sisu muutumisega püsis 1806.aastani, mil see Napoleoni nõudmisel likvideeriti. (22)- muudetud natuke X saj lõpul oli Pr kuningriik alles juriidilise ja ideoloogilise tervikuna, aga kuningate võim piirdus peaaegu täielikult suguvõsamaadega. (28) Süserään võrdub senjööriga. Kristlikus Euroopas jõudis veel keerukama ja täiuslikuma valitsemistehnika ja institutsioonideni ainult Bütsants. (34) ... XII saj hakkasid kogu Lääne-Euroopas isandad ja isegi kuningad ennast oma pitsatitel kujutama ratsasõjameestena, rüütlitena, mis ei näidanud enam lihtsalt seost sõjaga, vaid ühiskondlikku staatust. Relvastatud rüütli kuju vahas, maalidel, skulptuurides, klaasimaalis, luulekunstis ja hauamonumentidel muutus valitseva sõjalise aristokraatia standardseks kujutamisviisiks. (35) Lahinguliste arv varieerus väga suurel määral
Türklase monarhia on valitsetud ühe sinjoore poolt, kõik teised on tema teenrid. Jagades kuningriigi sandzakkideks, määrab ta ametisse erinevaid haldureid ja paigutab neid oma suva järgi. Prantsuse kuningas aga on ametis, ümbritsetuna alamate poolt, kellel on omad eesõigused, mida kuningas tühistada ei saa.. Türklase riiki on raske vallutada, kuid võidetuna väga lihtne hoida. Prantsusmaaga on asjalood vastupidi. Enne Alkesandrit valitsenud Dareiose valitsemistehnika sarnanes türklase omaga. Sellepärast pidigi Aleksander esmalt kogu valitsemiskorralduse segi paiskama ning siis võtma lahinguvälja, pärast võitu ja Dareiose surma jäi valdus Aleksandri võimu alla. Oleksid Aleksandri järeltulijad säilitanud üksmeele , võinuksid nad seda nautida. Võimatu on pidada oma valdustes riike, kus valitsemine on nagu Prantsusmaal. Just sellest said alguse Hispaania, Prantsusmaa ja Kreeka sagedased ülestõusud roomlaste vastu-tingituna
annaabi.ee 
