aastal Göteborgis vastu esimese Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Seda täiendati 2002. aastal Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Uuendatud ELi säästva arengu strateegia võeti vastu Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumisel 15.16. juunil 2006.a. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia määrab tegevuskava säästva arengu rakendamiseks Euroopa Liidus ning hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte ning ELi poliitikate ja valitsemistavade ühtsust kõigil tasanditel. 5 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS Erinevalt üldisest maailmast ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv Eestis probleem, pigem on olukord vastupidine. 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine kõigepealt venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990. a) ka eestikeelsete elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne (5%) iive. Seega tuleb välja, et Eestis elanikkond hoopis kahaneb
(1) 10. märtsil 2005. aastal esitas komisjon oma aruande metsastrateegia rakendamise kohta (KOM(2005) 84 (lõplik)), millele oli lisatud komisjoni talituste töödokument (SEK(2005) 333), milles kirjeldati üksikasjalikult ajavahemikul 19992004 võetud meetmeid ja käivitatud algatusi. Komisjoni teatis jäi nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsioonis nr 1999/C 56/01 määratletud õigusliku aluse raamistikku ja selles rõhutati heade valitsemistavade rakendamise olulisust metsade kaitsel ja säästval majandamisel, vajadust tõhustada tööstusharude koostööd ning metsanduspoliitika ja teiste metsi ja metsandust mõjutavate strateegiate kooskõlastamise ja sidususe tähtsust. Lisaks sellele analüüsiti komisjoni talituste töödokumendis metsade ja metsanduse rolli Lissabonis sõnastatud jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärkide ning loodusressursside kvantitatiivse ja
annaabi.ee 
