Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda saadetu järgi
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk
annaabi.ee 
