“ Huvigruppide ja ühiskonna suhe POSITIIVNE KÜLG: 1) Kui grupp on piisavalt suur, siis oma tegevuse kaudu mõjutades valitsust ja teisi poliitilisi institutsioone, on see osalusdemokraatia loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna olemust. 2) Huvigrupid on organisatsioonid, mis annavad ka hääletutele hääle ja mitte-esindatutele esindatuse ehk annavad kodanikele valitsemisprotsessis lisahääli. 3) Toovad varakult tähelepanukeskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid ehk teavitavad riigivõimu elanikkonnagruppide vajadustest ja huvidest. 4) Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi. NEGATIIVNE KÜLG: 1) Huvigruppide puhul kaasnevad ohud, mis tulenevad demokraatiast ja mis võivad väljenduda selles, et ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid võivad olla vastupidised üldisele.
TÄIDESAATVA / SEADUSANDLIKU VÕIMU VORMID Poliitilise süsteemi kirjeldamiseks võib kasutada ka seadusandliku võimu (edaspidi SA) ja täidesaatva võimu (edaspidi TS) vaheliste suhete ja vastavate mõjutuste defineerimist. Levinuumad sellised vormid on: 1. Presidentaalne valitsus Peamine iseloomujoon on TS ja SA lahutamine. Rahvas valib TS pea, kelleks on tavaliselt president, ning SA struktuuri liikmed, ja varustab mõlemad iseseisvate mandaatidega esindamaks kodanikke valitsemisprotsessis. SA ja TS eraldamine on üksikasjalik ja plaanitud, et kindlustada seadusloome ja seaduste toimimise süsteemi. Peamine rõhk seadusloomes on SA-l. Kuigi president võib seaduseelnõule veto panna, võib SA vetost üle minna. Peamine vastutus seaduste täideviimise eest lasub presidendil, kellel on kontroll valitsuse administratiivüksuste üle. President määrab kabinetiliikmed, kes vastutavad eksimuste eest administratiivüksustes ning alluvad otse presidendile.. Sellised riigid on näiteks
annaabi.ee 
