poliitika teatud aspektid (policy-seeking), mille tulemuseks on koalitsioon mõne teise parteiga. Parteid iseloomustavad põhiliselt järgmised tegevused ehk funktsioonid: 1) ideede genereerimine ja vahendamine (väljapakku-mine); 2) poliitilisele sotsialiseerumisele kaasaaitamine; 3) indiviidi ja süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6) opositsioonis olemine; 7) kontrolli saavutamine valitsemismehhanismi üle; 8) liidrite kujunemine. Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear-vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne)
tulemuseks on koalitsioon mõne teise parteiga. Parteid iseloomustavad põhiliselt järgmised tegevused ehk funktsioonid: 1) ideede genereerimine ja vahendamine (väljapakku- mine); 2) poliitilisele sotsialiseerumisele kaasaaitamine; 3) indiviidi ja süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6) opositsioonis olemine; 7) kontrolli saavutamine valitsemismehhanismi üle; 8) liidrite kujunemine. Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear- vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada