Lääneriigid on Venemaad ikka toetanud turumajandusele üleminekul, IMF on eraldanud aga mitmel korral suuremaid laene Venemaa majanduselu elavdamiseks. VIIMASTE AASTATE ARENG B. JELTSINI VALITSUSAJAL. Venemaa majanduslik ja sisepoliitiline areng oli endiselt ebastabiilne. Majandusraskused aina süvenesid ning elatustase langes veelgi. Kuigi Jeltsin oli autokraatlike kalduvustega riigipea, tekkis Venemaal täiesti eriomaste joontega, ainult Jeltsinile omane valitsemismeetod. Demokraatiale omast võimude lahusust asendas Venemaal erinevate gruppide huvide lahusus. Jeltsini roll oli olla nende vahel tasakaalustavaks jõuks. Siia vahele mahtusid sagedased haigus- ja passiivsushood. Seega oli ühiskonna huvidega arvestamisest see süsteem kaugel. Kõik grupid esindasid ainult üht või teist laadi eliite (toorainetööstus, sõjatööstus, finantskapital jne). Gruppide liidrid ei olnud tavaliselt
on parlamentaarne valitsemiskorraldus. Poolpresidentalism ehk pool-presidentaalne valitsemiskorraldus. Suurimaks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Võibolla on meedias liiga palju läbi käinud meie suure naaberriigi valitsemismeetod, milleks on samuti poolpresidentalism ja seega tekitab see samuti minus vastakaid tundeid ja ma arvan, et Eesti konteksti see ei sobiks. Antud valisemiskorralduse puhul omab president suurt võimu. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine: president valitakse rahva poolt seitsmeks aastaks. President on kui täidesaatev võim ning tema ülesanneteks on: peaministri ametisse nimetamine ning ta jaotab ära ülesanded, millega tegeleb president ja millega peaminister
annaabi.ee 
