TAVA-käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhilieks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutusi, armee, politsei, luure, vastuluure ning sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1. Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2. Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3. Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva
6) Õiguse ajaloo põhietapid. Arhailine õigus – sugukondlik õigus Antiikaja õigusmõte - stoitism Keskaja õigusmõte – jumalik õigus Uusaja õigus - loomuõiguskoolkond Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid.
annaabi.ee 
